ETEUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
3. september 2026(*)
Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EL) 2016/679 – Artikkel 5 – Isikuandmete töötlemise põhimõtted – Artikkel 6 – Töötlemise seaduslikkus – Äriühinguõigus – Direktiiv (EL) 2017/1132 – Artikkel 14 – Avalikustatavad dokumendid ja andmed – Mõiste „isikud, kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“ – Aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine – Vähemusaktsionärid
Kohtuasjas C‑798/24 [Jautiva](i),
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Satversmes tiesa (Läti konstitutsioonikohus) 14. novembri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. novembril 2024, menetluses
A jt,
menetluses osales:
Latvijas Republikas Saeima,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud T. von Danwitz (ettekandja), Euroopa Kohtu asepresident A. Kumin, S. Gervasoni ja M. Bošnjak,
kohtujurist: R. Norkus,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– A jt, esindaja: advokāts L. Liepa,
– Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča ja K. Pommere,
– Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,
– Soome valitsus, esindaja: A. Laine,
– Rootsi valitsus, esindaja: C. Meyer‑Seitz,
– Norra valitsus, esindajad: K. E. M. Skjelland ja B. Stankovic,
– Euroopa Parlament, esindajad: G. Corstens, M. Migliorati ja L. Ruppeka‑Rupeika,
– Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: L. Bergere, N. Coghlan ja A.‑L. Meyer,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, H. Kranenborg, I. Naglis ja M. Noll‑Ehlers,
olles 18. detsembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab esiteks seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT 2017, L 169, lk 46), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1151 (ELT 2019, L 186, lk 80) (edaspidi „direktiiv 2017/1132“), artikli 14 punkti d alapunkti ii ja selle sätte kehtivust, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 7 ja 8, ning teiseks seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1; edaspidi „IKÜM“) artikli 5 lõiget 1.
2 Taotlus on esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mille on esitanud füüsilised isikud, kes vaidlustavad selliste riigisiseste õigusnormide vastavuse Läti Vabariigi põhiseadusele (Latvijas Republikas Satversme), milles on ette nähtud aktsiaseltside aktsionäride isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Harta
3 Harta artiklis 7 „Era- ja perekonnaelu austamine“ on sätestatud:
„Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.“
4 Harta artiklis 8 „Isikuandmete kaitse“ on sätestatud:
„1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
2. Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.
3. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.“
5 Harta artikli 52 „Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult [Euroopa L]iidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“
IKÜM
6 IKÜM põhjendustes 1 ja 10 on märgitud:
„(1) Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. [Harta] artikli 8 lõikes 1 ja [ELTL] artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
[…]
(10) Selleks et tagada füüsiliste isikute järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning kõrvaldada takistused isikuandmete liikumisel liidus, peaks füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitse selliste andmete töötlemisel olema kõigis liikmesriikides samal tasemel. Isikuandmete töötlemisel tuleks tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eeskirjade järjekindel ja ühtne kohaldamine kogu liidus. […]“.
7 IKÜM artikli 1 lõike 2 kohaselt kaitstakse selle määrusega füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti nende õigust isikuandmete kaitsele.
8 Vastavalt IKÜM artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse seda määrust isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõne all olevad isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda.
9 IKÜM artiklis 4 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku […] kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2) „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
[…]“.
10 IKÜM artikli 5 „Isikuandmete töötlemise põhimõtted“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et
a) töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus“);
b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus; isikuandmete edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta artikli 89 lõike 1 kohaselt algsete eesmärkidega vastuolus olevaks („eesmärgi piirang“);
c) isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“);
[…]“.
11 IKÜM artikli 6 „Isikuandmete töötlemise seaduslikkus“ lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:
„1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:
a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;
[…]
c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
[…]
3. Lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse:
a) liidu õigusega või
b) vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.
Isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist, sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu näiteks meetmed teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu need on sätestatud IX peatükis. Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.“
Direktiiv 2017/1132
12 Direktiivi 2017/1132 põhjendustes 7 ja 8 on märgitud:
„(7) Avalikustamist, äriühingute, eelkõige aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivust ja õigustühisust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis eelkõige kolmandate isikute huvide kaitseks.
(8) Äriühingu põhidokumendid peaksid olema avalikustatud, et kolmandad isikud saaksid tutvuda nende sisu ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus esindada äriühingut.“
13 Direktiivi artiklis 1 „Reguleerimisese“ on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:
– tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseks;
– tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses avalikustamise, aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivuse ja äriühingute õigustühisusega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks;
[…]“.
14 Direktiivi artiklis 4 „Põhikirjas või asutamislepingus või eraldi dokumentides esitatav kohustuslik informatsioon“ on ette nähtud:
„Põhikiri või asutamisleping või eraldi dokument, mis avaldatakse iga liikmesriigi seadusega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
[…]
i) nende füüsiliste või juriidiliste isikute või äriühingute, mis ei ole juriidilised isikud, andmed, kes on alla kirjutanud või kelle nimel on alla kirjutatud põhikirjale või asutamislepingule või nende dokumentide projektile juhul, kui äriühingut ei asutatud samal ajal;
[…]“.
15 Direktiivi artiklis 13 „Kohaldamisala“ on sätestatud:
„Käesolevas jaos ja jaos 1A ette nähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad II lisas loetletud liiki äriühinguid ja kindlaksmääratud juhtudel I ja IIA lisas loetletud liiki äriühinguid.“
16 Direktiivi 2017/1132 II lisas, milles on loetletud muu hulgas selle direktiivi artiklis 13 osutatud liiki äriühingud, on Läti puhul nendeks akciju sabiedrība, sabiedrība ar ierobežotu atbildību, komanditsabiedrība, st aktsiaseltsid, osaühingud ja usaldusühingud.
17 Direktiivi artiklis 14 „Äriühingu poolt avalikustatavad dokumendid ja andmed“ on sätestatud:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et äriühingud avalikustavad vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:
a) asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;
[…]
d) selliste isikute määramine, ametist vabastamine ja andmed nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus:
i) esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus; avalikustamisest peab ilmnema, kas äriühingut esindama volitatud isikud võivad seda teha üksinda või ühiselt;
ii) võtta osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest;
[…]“.
18 Direktiivi artikli 16 lõikes 3 on ette nähtud:
„Liikmesriigid tagavad, et artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed avalikustatakse, tehes need registris avalikult kättesaadavaks. […]“.
19 Direktiivi artikli 64 lõikes 3 ja artikli 95 lõikes 2 on käsitletud äriühingu haldus- või juhtorgani kohustusi üldkoosoleku ees vastavalt seoses kolmanda isiku poolt äriühingu oma aktsiate omandamise rahastamisega äriühingu poolt ja ühinemisega ühendamise teel.
Direktiiv 2015/849
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT 2015, L 141, lk 73), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta direktiiviga (EL) 2024/1640 (ELT L, 2024/1640) (edaspidi „direktiiv 2015/849“), artiklites 11 ja 13 on täpsustatud hoolsusmeetmed, mida kohustatud isikud peavad rakendama klientide suhtes.
21 Direktiivi 2015/849 artikli 30 lõikes 5 on sätestatud:
„Liikmesriigid tagavad, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav:
[…]
c) igale isikule või organisatsioonile, kes suudab tõendada õigustatud huvi.
Esimese lõigu punktis c osutatud isikule või organisatsioonile peab olema kättesaadav teave vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta.“
Läti õigus
Läti Vabariigi põhiseadus
22 Läti Vabariigi põhiseaduse artiklis 96 on muu hulgas sätestatud õigus eraelu austamisele. Satversmes tiesa (Läti konstitutsioonikohus) kohtupraktika kohaselt laieneb selle artikli kohaldamisala isikuandmete kaitsele.
Äriseadustik
23 Äriseadustiku (Komerclikums) artikli 8 „Äriregistri kannete sisu“ lõike 3 punktides 3 ja 4 on ette nähtud:
„(3) Kapitaliühingu kohta kantakse äriregistrisse järgmised andmed:
[…]
3) eesnimi, perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg, isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev, dokumendi väljastanud riik ja asutus) ning kapitaliühingu juhatuse liikmete ja nõukogu (kui kapitaliühingul on selline nõukogu) liikmete ametikoht;
4) juhatuse liikmete õigus esindada äriühingut üksinda või ühiselt;
[…]“.
24 Äriseadustiku artikkel 12 „Avaldamine äriregistris“ on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Äriregistri kanded kehtivad kolmandate isikute suhtes alates nende avaldamisest. […]
[…]“.
25 Seadustiku artiklis 235 „Aktsionäride registrisse kantav teave“ on sätestatud:
„(1) Igas aktsionäride registrisse tehtavas kandes märgitakse äriühingu nimi, registrinumber, juriidiline aadress ja vajaduse korral teave selle kohta, kas äriühingu suhtes on algatatud likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus, samuti dokumendi pealkiri „Aktsionäride registrisse tehtav kanne“, ning see peab sisaldama järgmist teavet:
1) kande viitenumber ja kuupäev;
2) registreerimise viitenumber järjestikuse nummerduse alusel alates esmakande tegemisest aktsionäride registrisse;
3) aktsiatega seotud viitenumbrid;
4) aktsionäride andmed:
a) füüsilise isiku puhul eesnimi, perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg, isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev, dokumendi väljastanud riik ja asutus) ning isiku kontaktaadress,
b) juriidiliste isikute ja seltsingute puhul nimi, registreerimisnumber ja juriidiline aadress;
5) aktsionäri e‑posti aadress, kui ta on palunud, et äriühing kasutaks seda temaga suhtlemiseks;
6) iga aktsionäri aktsiate liik, arv ja nimiväärtus ning nendega seotud häälte arv;
7) kas aktsiate eest on tasutud;
8) aktsionäride ühine esindaja, kes on nimetatud käesoleva seadustiku artiklis 157 sätestatud korras ning kelle kohta esitatakse käesoleva artikli lõike 1 punktides 4 ja 5 märgitud teave;
9) teave äriühingu oma aktsiate kohta koos põhjendusega nende omandamiseks.
[…]“.
26 Sama seadustiku artikkel 268 „Aktsionäride üldkoosoleku pädevused“ on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Ainult aktsionäride üldkoosolekul on õigus teha otsuseid järgmistes küsimustes:
1) äriühingu raamatupidamise aastaaruanded;
2) eelmise majandusaasta kasumi jaotamine;
3) nõukogu liikmete, audiitorite ja likvideerijate valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse ja nõukogu liikmete ning audiitori vastu nõude esitamine või sellest loobumine ning äriühingu esindaja määramine, et esitada nõue nõukogu liikmete vastu;
[…]
6) äriühingu põhikirja muutmine;
7) aktsiakapitali suurendamine või vähendamine;
8) äriühingu väärtpaberite emiteerimine ja konverteerimine ning väärtpaberite keskdepositooriumi määramine, kuhu on kantud äriühingu elektroonilised aktsiad;
9) nõukogu liikmete ja audiitorite tasustamise kindlaksmääramine;
10) äriühingu tegevuse lõpetamine, jätkamine, peatamine või taasalustamine või äriühingu ümberkujundamine;
11) juhatuse ja nõukogu liikmete töötasu kindlaksmääramise üldpõhimõtted, liigid ja kriteeriumid;
12) äriühingu aktsiate jaotamine töötajatele ning juhatuse ja nõukogu liikmetele.
(2) Aktsionäride üldkoosolek teeb otsuseid muudes küsimustes üksnes juhul, kui see on seadusega ette nähtud.“
Äriregistri seadus
27 Läti Vabariigi äriregistri seaduse (likums „Par Latvijas Republikas Uzņēmumu reģistru“; edaspidi „äriregistri seadus“) artikli 4.10 „Õigus tutvuda äriregistri andmetega“ viies lõik on sõnastatud järgmiselt:
„Äriregister väljastab registreerimistoimiku avalikus osas (artikli 4.15 esimene lõik) sisalduvad andmed ja dokumendid tasuta veebist allalaadimise (sealhulgas hulgiallalaadimine) teel.“
28 Seaduse artikli 4.11 „Äriregistri veebisaidil avaldatav teave“ esimese lõigu punktis 2 on ette nähtud:
„Äriregister tagab, et tuvastamata kasutaja pääseb tema veebisaidil ligi järgmistele kõige värskematele (ajakohastele) andmetele, mis on juriidiliste isikute ja õiguslike asjaolude kohta kantud äriregistri peetavatesse registritesse:
[…]
2) muu registrisse kantud teave.“
29 Seaduse artiklis 4.15 „Registreerimistoimiku avalikud ja kinnised osad“ on sätestatud:
„Registreerimistoimiku avalik osa hõlmab järgmisi andmeid:
[…]
2) muu registrisse kantud teave:
[…]
b) teave, mis pärineb kapitaliühingu aktsionäride (liikmed) registri kandest selle äriühingu aktsionäride (liikmed) kohta,
3) järgmised registreerimistoimikusse kuuluvad dokumendid:
a) äriregistris – aktsionäride (liikmed) registri kanne, […]
Registreerimistoimikusse kuuluvad dokumendid ja teave, millele ei ole viidatud käesoleva artikli esimeses lõigus, kantakse registreerimistoimiku kinnisesse ossa.
Kui registrikandele või registreeritud teabele on antud piiratud teabe staatus või kui selle kättesaadavus üldsusele on õigusaktidega piiratud, kantakse see registreerimistoimiku kinnisesse ossa.
Registreerimistoimiku kinnises osas (käesoleva artikli teine ja kolmas lõik) sisalduvale teabele ja dokumentidele on juurdepääs piiratud ning nendega võivad tutvuda õiguskaitseasutused õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks, samuti võivad sellega ilma piiranguteta tutvuda Finanšu izlūkošanas dienests [(Läti rahapesu andmebüroo)] ning rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas tegutsevad järelevalve- ja kontrolliasutused, teised asutused peavad aga esitama põhjendatud taotluse. Üksikisikud peavad registreerimistoimiku kinnises osas sisalduva teabe ja dokumentidega tutvumist taotlema kooskõlas teabevabaduse seaduses [(Informācijas atklātības likums)] ette nähtud teabega tutvumise taotlemise korraga.“
Rahapesu tõkestamise seadus
30 Rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise seaduse (Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums, edaspidi „rahapesu tõkestamise seadus“) artikli 5.1 „Juurdepääs Läti Vabariigi infosüsteemidest pärit teabele seaduse nõuete täitmiseks“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Selleks et täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi, on kohustatud isikutel ning järelevalve- ja kontrolliasutustel õigus taotleda ja saada veebis Läti Vabariigi äriregistris olevates registrites sisalduvaid andmeid ja teavet liikmete ja tegelike kasusaajate kohta, säilitada ja muul viisil töödelda seda teavet, et hinnata kliendi ja tema äripartnerite andmeid ning vajadust teatada kahtlasest tehingust finantsteabe talitusele või hoiduda sellise tehingu tegemisest, ning teha kindlaks, kas kliendi suhtes on algatatud juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlus või tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus.“
Rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide seadus
31 Läti Vabariigi rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide seaduse (Starptautisko un Latvijas Republikas nacionālo sankciju likums, edaspidi „rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide seadus“) artiklis 5 „Rahalised piirangud“ on ette nähtud:
„Kui riiklike sanktsioonidega kehtestatakse sanktsiooni subjektile rahalised piirangud, on kõik isikud oma pädevuse piires kohustatud viivitamata ja ette teatamata:
1) külmutama kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt sanktsiooni subjekti omandis, valduses või kontrolli all, sealhulgas tema nimel või tema juhiste kohaselt tegutsevate kolmandate isikute omandis, valduses või kontrolli all;
2) mitte tegema rahalisi vahendeid ega majandusressursse otseselt ega kaudselt kättesaadavaks sanktsiooni subjektile, sealhulgas tema nimel, tema juhiste kohaselt või tema kasuks tegutsevatele kolmandatele isikutele;
3) mitte osutama riiklike sanktsioonidega hõlmatud finantsteenuseid sanktsiooni subjektile, sealhulgas tema nimel, tema juhiste kohaselt või tema kasuks tegutsevatele kolmandatele isikutele.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
32 Seitseteist füüsilist isikut esitasid Satversmes tiesale (konstitutsioonikohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, kaebuse, milles nad vaidlustasid riigisiseste õigusnormide – st äriregistri seaduse artikli 4.15 esimese lõigu punkti 2 alapunkt b koostoimes selle seaduse artikli 4.10 viienda lõiguga ja äriseadustiku artikli 235 lõige 1 – kooskõla Läti Vabariigi põhiseaduse artikliga 96, millega on tagatud õiguse eraelu austamisele ja isikuandmete kaitse.
33 Nende õigusnormide kohaselt tehakse teatav teave aktsiaseltside aktsionäride kohta üldsusele kättesaadavaks. Kui aktsionär on füüsiline isik, siis peab see teave sisaldama eesnime, perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega, isikut tõendava dokumendi numbrit ja väljaandmise kuupäeva, dokumendi väljastanud riiki ja asutust ning isiku kontaktaadressi. Lisaks ja sõltumata sellest, kas aktsionär on füüsiline isik, sisaldab see teave ka aktsionäri e‑posti aadressi, kui aktsionär on palunud, et äriühing, kelle aktsiad talle kuuluvad, kasutaks seda temaga suhtlemiseks, tema aktsiate liiki, arvu ja nimiväärtust ning nendega seotud häälte arvu. Sama teave on kättesaadav veebis ja seda võib hulgiallalaadida muu hulgas iga tuvastamata kasutaja, nagu on ette nähtud äriregistri seaduse artikli 4.11 esimese lõigu punktis 2.
34 Põhikohtuasja kaebajad on aktsiaseltsi vähemusaktsionärid. Nad väidavad, et Läti seadusandja ei analüüsinud ega põhjendanud vajadust avalikustada asjaomane teave üldsusele, kusjuures tuleb täpsustada, et pärast selle teabe avaldamist ei ole võimalik piirata selle hilisemat kasutamist ja esineb suur oht, et seda kasutatakse ebaausal eesmärgil. Igal juhul, arvestades 22. novembri 2022. aasta kohtuotsust Luxembourg Business Registers (C‑37/20 ja C‑601/20, EU:C:2022:912, edaspidi „kohtuotsus Luxembourg Business Registers“), oleks selle teabe avalikustamine põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, kui võtta arvesse asjaolu, et põhikohtuasja kaebajad ei ole asjaomase äriühingu tegelikud kasusaajad ega selle juhtorganite liikmed ning neil ei ole õigust ega võimalust seda äriühingut kontrollida.
35 Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud esiteks küsimus, kas tema menetluses vaidluse all olevate isikuandmete avaldamine on nõutav vastavalt direktiivile 2017/1132, eelkõige selle artikli 14 punkti d alapunktile ii, mis puudutab dokumente või andmeid isikute kohta, kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest. Kui see peaks nii olema, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et taolise avaldamiskohustuse kehtivust on vaja kontrollida harta artiklite 7 ja 8 alusel.
36 Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas liikmesriik võib IKÜMi sätteid, eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja harta sätteid, rikkumata näha oma riigisiseses õiguses ette taolise avaldamiskohustuse, et saavutada sellised eesmärgid, nagu on esile toonud Latvijas Republikas Saeima (Läti parlament), milleks on esiteks tagada läbipaistev ärikeskkond ja kaitsta kolmandate isikute huve, teiseks võidelda rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku vastu ning kolmandaks anda teavet, mis on vajalik riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide rakendamiseks. Selles kontekstis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et juurdepääs kõne all olevatele andmetele ei sõltu ühestki tingimusest, näiteks õigustatud huvi tõendamisest.
37 Neil asjaoludel otsustas Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [direktiivi 2017/1132] artikli 14 punktis d sisalduvat väljendit „isikud, kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“, tuleb tõlgendada nii, et see viitab aktsiaseltsi igale aktsionärile nii, et liikmesriik on vastavalt direktiivi 2017/1132 artikli 16 lõikele 3 kohustatud avaldama aktsiaseltsi iga aktsionäri käsitleva teabe ja tegema selle registris üldsusele kättesaadavaks?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkt ii, milles on sätestatud, et aktsiaseltsi iga aktsionäri käsitlevad andmed avaldatakse, on kehtiv, arvestades harta artikliga 7 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning harta artikliga 8 tagatud õigust isikuandmete kaitsele?
3. Kas [IKÜM] artikli 5 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmete töötlemise eesmärk võib olla esiteks läbipaistva ärikliima tagamine ja kolmandate isikute huvide kaitse, teiseks rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning kolmandaks riiklike, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamiseks vajaliku teabe pakkumine?
4. Kas [IKÜM] artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtted võimaldavad eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks kehtestada riigisisese õigusnormi, mille kohaselt võib mis tahes isik hankida aktsiaseltsi iga aktsionäri isikuandmeid ilma, et tal oleks andmete saamiseks kohustust tõendada õigustatud huvi?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
38 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d tuleb tõlgendada nii, et sellega on nõutud kõigi sättes nimetatud äriühingute aktsionäride, sealhulgas selliste äriühingute vähemusaktsionäre puudutava teabe avaldamist.
39 Nimetatud sätte kohaselt, mida kohaldatakse direktiivi 2017/1132 artiklis 13 osutatud liiki äriühingute suhtes, st äriühingute suhtes, mis on loetletud eelkõige direktiivi II lisas, peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et need äriühingud avalikustavad vähemalt need dokumendid ja andmed, mis on seotud selliste isikute määramise, ametist vabastamise ja andmetega nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus või kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest.
40 Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita selle normi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks sõnaselgelt liikmesriikide õigusele, tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb lisaks õigusnormi sõnastusele arvesse võtta ka normi konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa norm on (vt selle kohta 18. jaanuari 1984. aasta kohtuotsus Ekro, 327/82, EU:C:1984:11, punkt 11, ja 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Slagelse Almennyttige Boligselskab, Afdeling Schackenborgvænge, C‑417/23, EU:C:2025:1017, punkt 76).
41 Seoses direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d sõnastusega tuleb märkida, et selles sättes ei ole sõnaselgelt viidatud ei aktsionäridele ega aktsionäride üldkoosolekule. Lisaks on asjaomases sättes ära nimetatud selliste isikute „määramine“, „ametist vabastamine“ ja „andmed“ nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus ja/või kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest. Nagu Läti ja Poola valitsus, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkisid, ei määrata äriühingu aktsionäre ega vabastata neid ametist. Nimelt tuleneb nende staatus ainuüksi nende osalusest äriühingu aktsiakapitalis, st nende omandiõigusest selle äriühingu emiteeritud aktsiatele, ning see erineb selles suhtes nende isikute staatusest, kes on nimetatud äriühingu haldus- ja juhtorganite liikmeteks ning äriühingu esindamiseks suhetes kolmandate isikutega.
42 Mis puudutab sama sätte konteksti, siis tuleb tõdeda, et mitu direktiivi 2017/1132 sätet, nagu direktiivi artikli 64 lõige 3 ja artikli 95 lõige 2, kajastavad terminoloogilist erinevust, mille liidu seadusandja on teinud ühelt poolt haldus- ja juhtorganite ning teiselt poolt aktsionäride üldkoosoleku vahel. Seega, kuigi üldkoosolekul on teatavad otsustusõigused, ei ole need sama laadi kui volitused, mida teostavad äriühingu haldus- ja juhtorganid, mistõttu ei saa üldkoosoleku otsuseid ega selle kaudu selle liikmete otsuseid liigitada „osavõtmiseks“ direktiivi artikli 14 punkti d alapunkti ii tähenduses.
43 Lisaks, kuigi direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis a, mida tuleb tõlgendada koostoimes direktiivi artikli 4 punktiga i, on nõutud aktsiaseltsi asutamislepingu ja põhikirja avaldamist, kusjuures neis dokumentides peavad olema märgitud nende isikute andmed, kes on neile alla kirjutanud ja kelle hulka võivad kuuluda selle äriühingu algsed aktsionärid, ei nõuta ühegi selle direktiivi sättega sõnaselgelt avaldamist sellise äriühingu aktsionäride koosseisu hilisema muutmise korral.
44 Seoses direktiiviga 2017/1132 taotletavate eesmärkidega tuleneb direktiivi põhjendustest 7 ja 8 ning artiklist 1, et direktiivis ette nähtud avalikustamise eesmärk on kaitsta eelkõige kolmandate isikute huve aktsiaseltside ja piiratud vastutusega äriühingute suhtes, kuna viimased pakuvad kolmandatele isikutele ainsa tagatisena oma vara. Selleks peab avalikustamine võimaldama kolmandatel isikutel tutvuda asjaomase äriühingu põhidokumentide sisuga ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus seda äriühingut esindada (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punkt 77).
45 Lisaks on selle direktiivi eesmärk tagada õiguskindlus äriühingute ja kolmandate isikute suhetes, sest pärast siseturu loomist on oodata liikmesriikidevahelise kaubanduse intensiivistumist. Seda arvestades on oluline, et iga isik, kes soovib luua ja arendada ärisuhteid teistes liikmesriikides asutatud äriühingutega, saaks hõlpsalt tutvuda äriühingute asutamist ja äriühingute esindamise eest vastutavate isikute volitusi käsitlevate peamiste andmetega, mistõttu peavad kõik asjakohased andmed olema sama direktiivi artikli 16 lõikes 3 osutatud registris sõnaselgelt esitatud (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Käesoleval juhul ei näi aga aktsiaseltside kõigi aktsionäride, eelkõige nende vähemusaktsionäride kohta andmete avaldamine olevat kolmandate isikute huvide ja õiguskindluse kaitse eesmärki arvestades tarvilik ning seega ei saa seda õigustada taolise eesmärgiga. Nimelt, kuna erinevalt sellise äriühingu haldus- ja juhtorganite liikmetest ei ole vähemusaktsionäridel põhimõtteliselt õigust aktsiaseltsi esindada, teha tehinguid kolmandate isikutega ega täita juhtimis- ja järelevalveülesandeid, siis näib, et kõiki neid aktsionäre puudutavad andmed ei ole nende kolmandate isikute jaoks asjakohased.
47 Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole nõutud sättes nimetatud äriühingute kõiki aktsionäre, sealhulgas nende äriühingute vähemusaktsionäre, puudutava teabe avaldamist.
Teine küsimus
48 Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.
Kolmas ja neljas küsimus
49 Nende küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas IKÜM artikleid 5 ja 6, võttes arvesse harta artikleid 7 ja 8, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad tegema üldsusele kättesaadavaks isikuandmed, mis puudutavad kõiki aktsiaseltside aktsionäre, sealhulgas vähemusaktsionäre, ning käsitlevad andmeid iga aktsionäri kohta, tema kontaktandmeid, tema aktsiate liiki, arvu ja nimiväärtust ning nende aktsiatega seotud häälte arvu, selleks et tagada läbipaistev ärikliima, et kaitsta kolmandate isikute huve, tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut ning anda teavet, mis on vajalik riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide rakendamiseks, kui juurdepääs neile andmetele ei sõltu ühestki tingimusest, näiteks õigustatud huvi tõendamisest.
50 Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et IKÜMi eesmärk, mis nähtub selle määruse artiklist 1 ning põhjendustest 1 ja 10, on eelkõige tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige nende õiguse eraelu puutumatusele kõrgetasemeline kaitse, mis on tagatud harta artikli 8 lõikega 1 ja ELTL artikli 16 lõikega 1, kusjuures igasugune isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja vastama määruse artiklis 6 loetletud seaduslikkuse tingimustele (vt selle kohta 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punktid 21 ja 22, ning 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Ministerstvo zdravotnictví (juriidilise isiku esindaja andmed), C‑710/23, EU:C:2025:231, punktid 29 ja 33).
51 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.
52 Lisaks, vastavalt IKÜM artikli 5 lõike 1 punktile b, milles on sätestatud isikuandmete töötlemise eesmärgi piirangu põhimõte, tuleb neid andmeid esiteks koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning teiseks ei tohi neid töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab see põhimõte eelkõige, et töötlemise eesmärgid on kindlaks tehtud hiljemalt isikuandmete kogumisel, seejärel, et töötlemise eesmärgid on selgelt sätestatud, ning lõpuks, et töötlemise eesmärgid tagavad eelkõige nende andmete töötlemise seaduslikkuse IKÜM artikli 6 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta 20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Digi, C‑77/21, EU:C:2022:805, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
53 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt, milles on sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, peavad need andmed olema ka asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. See põhimõte on proportsionaalsuse põhimõtte väljendus (vt selle kohta 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
54 Seoses töötlemise seaduslikkuse tingimustega on IKÜM artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud ammendav ja piirav loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemist saab pidada seaduslikuks. Selleks, et isikuandmete töötlemist saaks pidada seaduslikuks, peab töötlemine seega kuuluma mõne selles sättes ette nähtud juhtumi alla (vt selle kohta 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
55 IKÜM artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Kui sellist nõusolekut ei ole antud või kui nõusolekut ei ole antud vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt IKÜM artikli 4 punkti 11 tähenduses, on selline töötlemine siiski põhjendatud, kui see vastab mõnele IKÜM artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktides b–f nimetatud vajadusele. Selles kontekstis tuleb viimati nimetatud sättes ette nähtud põhjendusi osas, milles need võimaldavad ilma andmesubjekti nõusolekuta toimuva isikuandmete töötlemise seaduslikuks muuta, tõlgendada kitsalt (9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punktid 26 ja 27 ning seal viidatud kohtupraktika).
56 Lisaks näeb Euroopa Kohtu praktika ette, et juhul, kui on võimalik tuvastada, et isikuandmete töötlemine on mõne IKÜM artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktides b–f ette nähtud põhjenduse seisukohast vajalik, ei ole vaja kindlaks teha, kas see töötlemine kuulub ka mõne teise sellise põhjenduse alla (9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punktid 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Käesoleval juhul on selge, et põhikohtuasjas kõne all olev teave puudutab tuvastatud või tuvastatavaid füüsilisi isikuid ning seega tuleb see kvalifitseerida isikuandmeteks IKÜM artikli 4 punkti 1 tähenduses. Samuti on selge, et seda teavet töödeldakse IKÜM artikli 4 punkti 2 tähenduses, kuna teave tehakse üldsusele kättesaadavaks, ning et see automatiseeritud töötlemine kuulub IKÜM artikli 2 lõike 1 kohaselt määruse sisulisse kohaldamisalasse.
58 Lisaks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 43 sisuliselt märkis, on põhikohtuasjas kõne all olevate andmete töötlemine nõutav riigisiseste õigusnormide alusel ning seda tuleb seega analüüsida IKÜM artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkti c alusel, mille kohaselt on töötlemine seaduslik ainult juhul ja sellisel määral, kui see on „vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks“.
59 IKÜM artikli 6 lõikes 3 on muu hulgas täpsustatud, et sellisel juhul peab töötlemise alus olema kehtestatud liidu või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega ning et töötlemise eesmärgid tuleb kindlaks määrata selles õiguslikus aluses. Õiguslik alus peab vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne. Kuna need nõuded väljendavad harta artikli 52 lõikest 1 tulenevaid ettekirjutusi, tuleb neid tõlgendada harta nimetatud sätet arvestades (vt selle kohta 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, C‑184/20, EU:C:2022:601, punkt 69, ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punkt 104).
60 Selle kohta tuleb märkida, et põhiõigused eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artiklitega 7 ja 8, ei ole absoluutsed eelisõigused, vaid neid tuleb arvesse võtta vastavalt nende ülesandele ühiskonnas ja neid tuleb kaaluda võrreldes teiste põhiõigustega. Seega võib piiranguid seada tingimusel, et vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 on piirangud ette nähtud seadusega, need peavad arvestama kõne all olevate põhiõiguste olemust ja olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid), C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 105; 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, C‑184/20, EU:C:2022:601, punkt 70, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Bezirkshauptmannschaft Landeck (katse tutvuda mobiiltelefonis salvestatud isikuandmetega), C‑548/21, EU:C:2024:830, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Selles kontekstis tuleb meenutada, et kohtupraktikas on välja kujunenud, et selleks, et harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õigusi riivavad meetmed oleksid proportsionaalsed, on nõutav, et järgitaks sobivuse ja vajalikkuse nõudeid ning samuti nõuet, et need meetmed oleksid taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed (kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).
62 Täpsemalt piirduvad isikuandmete kaitsest tehtavad erandid ja selle piirangud tingimata vajalikuga, võttes arvesse, et juhul, kui on võimalik valida mitme taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem koormavat meedet. Lisaks ei saa üldist huvi pakkuvat eesmärki taotledes jätta arvesse võtmata, et see peab olema kooskõlas põhiõigustega, mida meede puudutab, ning selleks tuleb saavutada tasakaal üldist huvi pakkuva eesmärgi ja asjasse puutuvate õiguste vahel, tagamaks, et tekitatud ebamugavused ei oleks seatud eesmärke arvestades ülemäära suured. Seega tuleb seda hinnates, kas harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste piiramise põhjendamine on võimalik, kaaluda piiranguga kaasneva riive raskust ja kontrollida, et piiranguga taotletava üldist huvi pakkuva eesmärgi olulisus oleks selle raskusastmega vastavuses (kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).
63 Lisaks peavad proportsionaalsuse nõude järgimiseks ka riivet sisaldavas õigusaktis olema sätestatud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad õigusaktiga ette nähtud meetmete ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on andmesubjektidel piisavad tagatised, mis võimaldavad tõhusalt kaitsta nende isikuandmeid kuritarvitamise ohu eest. Täpsemalt peab õigusaktis olema märgitud, millistel asjaoludel ja tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub tingimata vajalikuga (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).
64 Käesoleval juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus esimesena kontrollima, kas põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid vastavad IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi piirangu põhimõttele, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 52 meenutatud kohtupraktikat, ja kas töötlemise eesmärgid on määratletud asjakohases õiguslikus aluses IKÜM artikli 6 lõike 3 tähenduses. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 45 märkis, on sellega seoses oluline, et asjaomast eesmärki või eesmärke oleks võimalik määratleda piisavalt kindlalt, võttes arvesse asjaomaste õigusnormide teksti või normatiivset konteksti, millesse need kuuluvad.
65 Teisena tuleb kontrollida, kas see õiguslik alus vastab muudele IKÜM artikli 6 lõikest 3 ja harta artikli 52 lõikest 1 tulenevatele nõuetele, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 59–63 meenutatud väljakujunenud kohtupraktikat ning harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riive raskust, mis tuleneb sellest õiguslikust alusest.
66 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on lõplikult kindlaks teha, kas teised tingimused on täidetud, võib Euroopa Kohus eelotsusetaotlusele vastates esitada sellele kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja hindamisel, ja esitada vajaduse korral täpsustusi, mis annavad eelotsusetaotluse esitanud kohtule otsuse tegemisel juhised (vt selle kohta 27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punkt 51).
67 Nagu nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, kujutab isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele, sealhulgas selliste andmete kättesaadavaks tegemine, endast harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste riivet, olenemata sellest, kuidas edastatud teavet hiljem kasutatakse. Sellega seoses ei ole oluline, kas asjasse puutuvad eraelulised andmed on delikaatsed või mitte või kas puudutatud isikud on selle riive tõttu pidanud taluma mingeid ebamugavusi või mitte (vt selle kohta 21. juuni 2022. aasta kohtuotsus Ligue des droits humains, C‑817/19, EU:C:2022:491, punkt 96, ja kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 39).
68 Kuigi käesoleval juhul on põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides täpselt loetletud isikuandmed, mis tuleb üldsusele kättesaadavaks teha, mistõttu sellest tulenev riive on ette nähtud seadusega, tuleb veel esiteks mõõta selle riive raskust ja teiseks analüüsida, kas väidetavalt taotletava üldist huvi pakkuva eesmärgi tähtsus on selle riive raskusega proportsionaalne (vt selle kohta 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, C‑184/20, EU:C:2022:601, punkt 98).
69 Seega, seoses sellise riive raskusega tuleb esiteks muu hulgas arvesse võtta kõne all olevate isikuandmete laadi, eelkõige andmete võimalikku tundlikkust, samuti kõne all olevate andmete töötlemise laadi ja konkreetseid üksikasju, eelkõige nende isikute hulka, kellel on võimalik andmetega tutvuda, ja nende andmetega tutvumise üksikasjalikku viisi (1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, C‑184/20, EU:C:2022:601, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
70 Käesoleval juhul tuleb märkida, et kuna üldsusele kättesaadavaks tehtud andmed puudutavad eelkõige iga aktsionäri andmeid, tema kontaktandmeid, talle kuuluvate aktsiate liiki, arvu ja nimiväärtust ning nende aktsiatega seotud häälte arvu, siis võivad need andmed võimaldada koostada profiili, mis puudutab muu hulgas asjaomase isiku varanduslikku seisu ning konkreetseid majandussektoreid ja ettevõtjaid, millesse ta investeerib (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 41).
71 Sellele lisandub asjaolu, et taolise teabe üldsusele kättesaadavaks tegemisele on omane see, et teave on seega kättesaadav potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele, mistõttu on sellise isikuandmete töötlemise tulemusel võimalik nende andmetega vabalt tutvuda isikutel, kes otsivad teavet tegeliku kasusaaja materiaalse ja rahalise olukorra kohta põhjustel, mis ei ole seotud selle meetmega taotletud eesmärgiga. See võimalus on seda lihtsam, kui kõne all olevate andmetega saab tutvuda veebis (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
72 Lisaks raskendab andmesubjektidele nende isikuandmete võimaliku kuritarvitamisega kaasneda võivaid tagajärgi asjaolu, et pärast üldsusele kättesaadavaks tegemist võib lisaks nende andmetega vabale tutvumisele neid ka säilitada ja levitada ning sellise järjestikuse töötlemise korral muutub neil isikutel enda tõhus kaitsmine rikkumiste eest veel raskemaks või lausa illusoorseks (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 43).
73 Seega, kuigi põhikohtuasjas kõne all olevate andmete üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste olemust, kujutab see endast igal juhul nende õiguste rasket riivet (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punktid 44 ja 54).
74 Teiseks, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 50–52, tuleb tõdeda, et eesmärgid, mille Läti parlament eelotsusetaotluse esitanud kohtus põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud meetme põhjendamiseks esitas ja mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, võib kvalifitseerida liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvateks eesmärkideks. Siiski tuleb analüüsida, kas sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vastavad sobivuse ja vajalikkuse nõuetele, samuti nõudele meetme proportsionaalsuse kohta taotletavate eesmärkide suhtes, käesoleva kohtuotsuse punkti 61 tähenduses.
75 Seoses üldist huvi pakkuva eesmärgiga, mis seisneb läbipaistva ärikliima tagamises, et kaitsta kolmandate isikute huve, tuleb märkida, et see näib sisuliselt vastavat eesmärgile, mida taotletakse riigisiseste õigusnormide kooskõlastamisega, mis on ette nähtud direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis d, võttes arvesse direktiivi põhjendusi 7 ja 8.
76 Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 46, ei näi aktsiaseltsi kõiki aktsionäre, eelkõige selle vähemusaktsionäre, puudutavate andmete avaldamine seda eesmärki arvesse võttes olevat tarvilik. Järelikult ei näi sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ega vajalikud ega saa seega õigustada harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste rasket riivet, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 73.
77 Seoses üldist huvi pakkuva eesmärgiga, mis seisneb rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamises, tuleb tõdeda, et üldsuse juurdepääs asjaomastele andmetele on sobiv, et aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele, kuna selle juurdepääsu avalikkus ja sellest tulenev suurem läbipaistvus aitavad kaasa sellise keskkonna loomisele, mille kasutamine neil eesmärkidel oleks vähem tõenäoline (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 67).
78 Sellist juurdepääsu ei saa siiski pidada tingimata vajalikuks, kui seda eesmärki on mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada muude vahenditega, mis riivavad harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õigusi vähem (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Bezirkshauptmannschaft Landeck (katse tutvuda mobiiltelefonis salvestatud isikuandmetega) (C‑548/21, EU:C:2024:830, punkt 87).
79 Rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku vastane võitlus on eelkõige avalik-õiguslike asutuste ja selliste juriidiliste isikute ülesanne, nagu krediidi‑ või finantsasutused, kellele nende tegevusest tulenevalt on selles valdkonnas pandud konkreetsed kohustused (kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punkt 83), nagu need tulenevad muu hulgas direktiivi 2015/849 artiklitest 11 ja 13.
80 Selles kontekstis tuleb nentida, et direktiivi 2015/849 artikli 30 lõikes 5, mille sõnastus tuleneb direktiivi 2024/1640 artikli 74 punktist 1, on ette nähtud, et liikmesriigid peavad tagama, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav muu hulgas „igale isikule või organisatsioonile, kes suudab tõendada õigustatud huvi“, mitte üldsusele tervikuna.
81 Sellega seoses tuleb samuti täpsustada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt võivad õigusnormid, mis võimaldavad käesoleva kohtuotsuse punktis 77 nimetatud eesmärgi saavutamiseks tutvuda isikuandmetega üldsuse esindajatel, kes võivad tõendada õigustatud huvi, põhimõtteliselt piirata harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riivet tingimata vajalikuga (vt selle kohta 21. mai 2026. aasta kohtuotsus Across Fiduciaria jt, C‑684/24 ja C‑685/24, EU:C:2026:410, punkt 106).
82 Käesoleval juhul ei näi vähemusaktsionäride puhul, kes ei ole selle äriühingu tegelikud kasusaajad, mille kapitalist nad omavad osa, seega ja veelgi enam tingimata vajalik, et sellised isikuandmed, nagu on kõne all põhikohtuasjas, oleksid kättesaadavad igale isikule, ilma et viimane peaks tõendama õigustatud huvi.
83 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib niisuguses kontekstis, et liikmesriigi äriregistril, mis on vastutav töötleja, ei pruugi olla võimalik kontrollida, kas igal teabetaotlejal on tõepoolest õigustatud huvi tutvuda asjaomaste isikuandmetega, tuleb meenutada, et võimalikud praktilised raskused, mis on seotud õigustatud huvi olemasolu kontrollimisega, ei tõenda, et hartaga tagatud põhiõiguste riive on tingimata vajalik (vt analoogia alusel 26. septembri 2000. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria, C‑205/98, EU:C:2000:493, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 27. novembri 2008. aasta kohtuotsus Papillon, C‑418/07, EU:C:2008:659, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
84 Mis puudutab ühelt poolt taotletava üldist huvi pakkuva eesmärgi ja teiselt poolt asjaomaste põhiõiguste vahel tasakaalu saavutamist, siis tuleb lisada, et kuigi rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku vastane võitlus võib üldiselt õigustada isegi nende õiguste isegi rasket riivet (vt selle kohta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, punktid 58 ja 59), ei saa see eesmärk käesoleval juhul kaaluda üles neid õigusi, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 73 tuvastatud riive laadi ja raskust.
85 Selles kontekstis tuleb pealegi tõdeda, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole seotud piisavate tagatistega, mis võimaldaksid tõhusalt kaitsta asjaomaseid isikuid kuritarvitamise ohu eest käesoleva kohtuotsuse punktis 63 viidatud kohtupraktika tähenduses. Nimelt on nende isikuandmed veebis kättesaadavad ja neid võib nimelt hulgiallalaadida iga tuvastamata kasutaja, mis suurendab selliseid ohte.
86 Järelikult ei näi sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, olevat asjaomase eesmärgi suhtes käesoleva kohtuotsuse punkti 61 tähenduses vajalikud ega proportsionaalsed.
87 Lõpuks, mis puudutab üldist huvi pakkuvat eesmärki anda teavet, mis on vajalik riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide rakendamiseks, siis võivad sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, samuti aidata kaasa selle saavutamisele. Nimelt tuleb tõdeda, et neist õigusnormidest tulenev suurem läbipaistvus hõlbustab taolist rakendamist.
88 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 60 ja 61 sisuliselt märkis, ei näi üldsuse juurdepääs põhikohtuasjas kõne all olevatele andmetele siiski selleks tingimata vajalik, kuna näib, et olemas on vahendid, mis riivavad harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õigusi vähem.
89 Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, võib selline vähem kahjustav meede seisneda eelkõige selles, et avaldamise kohustus piirdub üksnes andmetega, mis puudutavad isikuid, kes on kantud sanktsioonide loetellu, ning et andmetega aktsionäride kohta, keda ei ole neis loeteludes nimetatud, võimaldatakse tutvuda üksnes neil isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.
90 Lisaks ei saa taotletav üldist huvi pakkuv eesmärk samadel põhjustel, millele on viidatud vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 84 ja 85, käsitletaval juhul kaaluda üles asjaomaseid põhiõigusi ning sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei sisalda piisavaid tagatisi, mis võimaldaksid asjaomaseid isikuid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta.
91 Seega ei näi sellised õigusnormid olevat asjaomase eesmärgi suhtes käesoleva kohtuotsuse punkti 61 tähenduses vajalikud ega proportsionaalsed.
92 Järelikult tuleb eeltoodud kaalutlusi arvestades kolmandale ja neljandale küsimusele vastata, et IKÜM artikleid 5 ja 6, võttes arvesse harta artikleid 7 ja 8, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad tegema üldsusele kättesaadavaks isikuandmed, mis puudutavad aktsiaseltside kõiki aktsionäre, sealhulgas vähemusaktsionäre, ning käsitlevad andmeid iga aktsionäri kohta, tema kontaktandmeid, tema aktsiate liiki, arvu ja nimiväärtust ning nende aktsiatega seotud häälte arvu, selleks et tagada läbipaistev ärikliima, et kaitsta kolmandate isikute huve, tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut ning anda teavet, mis on vajalik riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide rakendamiseks, kui juurdepääs neile andmetele ei sõltu ühestki tingimusest, näiteks õigustatud huvi tõendamisest.
Kohtukulud
93 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1151, artikli 14 punkti d tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole nõutud selles sättes nimetatud äriühingute kõiki aktsionäre, sealhulgas nende äriühingute vähemusaktsionäre, puudutava teabe avaldamist.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikleid 5 ja 6, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad tegema üldsusele kättesaadavaks isikuandmed, mis puudutavad aktsiaseltside kõiki aktsionäre, sealhulgas vähemusaktsionäre, ning mis käsitlevad andmeid iga aktsionäri kohta, tema kontaktandmeid, tema aktsiate liiki, arvu ja nimiväärtust ning nende aktsiatega seotud häälte arvu, selleks et tagada läbipaistev ärikliima, et kaitsta kolmandate isikute huve, tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut ning anda teavet, mis on vajalik riiklike, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamiseks, kui juurdepääs neile andmetele ei sõltu ühestki tingimusest, näiteks õigustatud huvi tõendamisest.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: läti.
i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.